SPORDIVIGASTUSTE PÕHJUSED

  • vanus: vanuse kasvades suureneb ka spordivigatsue esinemise sagedus
  • liigese ebastabiilsus
  • skeletilihase jõud, asümmeetria ja jäikus(rigiidsus) Lihaste väsides nende löögipehmendusvõime nõrgeneb, kontaktiga kaasneva põrutuskoormuse jagunemine muutub ning selle mõju luule suureneb. Lihaste väsimine põhjustab jooksmisega kaasnevaid funktsionaalseid muutusi jala enda struktuurides, mis suurendab luudele avaldatavat koormust. Lihastevahelise tasakaalu häired ja lihaspinged põhjustavad tugi- ja liikumiselundite muutusi, mis võivad soodustada luude ja pehmete kudede ülekoormuskahjustusi.
  • tugi- liikumisaparaadi biomehhaanika: ebaõige rüht on paljude tugi-liikumisaparaadi vigastuste eelsoodumuseks
  • psühholoogilised faktorid
  • varasemad vigastused ja mittepiisav rehabilitatsioon
  • jalanõud: vanad ja kulunud spordijalanõud soodustavad vigastuse teket
  • riietus
  • jooksupinnas: mida kõvem on pinnas, millel joostakse, seda suuremat löögijõudu avaldatakse jalaluule
  • treeningvead
  • treeningute ja võistluste halb organiseeritus
  • sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus
  • arstliku kontrolli eiramine
  • kehtestatud reeglite, võistlusmääruste rikkumine
  • väsimus
  • vale sporditehnika
  • ebapiisav ettevalmistus
  • ülepingutus
  • ülekoormus
  • krooniline mikrotrauma
  • ületreening
  • halb koordinatsioon
  • puudulik enesedistsipliin
  • spordisaali ebakorrektne tehniline olukord
  • toitumishäired
  • kliimavahetus
  • nakkushaigused
Sporditraumatoloogias jaotatakse spordialad vigastuste esinemise sageduste järgi kolme rühma: 
 1) kõige traumaderohkemad spordialad: jalgpall, poks, ragbi, ameerika   jalgpall, mäesuusatamine 
 2) keskmise traumaastmega spordialad: kergejõustik, korvpall, võrkpall 
 3) kõige madalama astmega spordialad: kabe, male 

Voog. Tee ise koduleht!