Antud vigastuse puhul eristatakse kolme vigastuse astet:

1. REIE TAGUMISTE LIHASTE VENITUS

Tagumiste reielihaste hulka kuulub kolm suurt lihast: reie-kakspealihas (musculus biceps femoris), poolkilelihas (m. semimebranosus) ja poolkõõluslihas (m. semitendonosus). Kõik lihased saavad alguse vaagnaluu alumises osas paiknevalt istmikuköbrult (tuber ischiadicum).
Enim esineb tagumiste reielihaste vigastust lühimaajooksudes, jalgpallis, suusatamises (sprindis), kaugushüppajatel.

PÕHJUSED:
  • reie tagumise rühma nõrgad lihased
  • puudulik eelsoojendus
  • reie eesmise ja tagumise rühma lihaste vahel tasakaalustamatus
  • vähene lihaste elastvus
  • ülekoormus
  • väsimus
  • vähene vedeliku tarbimine
  • eelnev vigastus reie tagakülje lihastes
SÜMPTOMID:
  • valu tagareie piirkonnas
  • lonkamine
  • verevalum ( võib tekkida ka paari päeva pärast)
  • ebamugavustunne tagareie piirkonnas
DIAGNOOSIMINE:
  • kliinilised sümptomid
  • ultraheliuuring
  • vereanalüüs

2. REIE TAGUMISTE LIHASTE OSALINE REBEND

 PÕHJUSED:
  • reie tagumise piirkonna eelnev vigastus
  • reie tagumise piirkonna lihase venitus
  • puudulik eelsoojendus
  • ülekoormus
  • väsimus
  • nõrgad reie tagumise piirkonna lihased
  • tasakaalustamatus reiepiirkonna eesmise ja tagumise rühma lihaste vahel
  • ainevahetushäires tagumistes reielihastes, vähenenud mineraalsoolade hulk
SÜMPTOMID:
  • äkiline valu reie tagumises piirkonnas
  • turse tekkimine
  • põlveliigese sirutamine ja painutamine raskendatud
DIAGNOOSIMINE:
  • kliinilised sümptomid
  • ultraheliuuring
  • vere analüüs

3. REIE TAGUMISTE LIHASTE TÄIELIK REBEND

PÕHJUSED:
  • sama piirkonna eelnev vigastus
  • välja ravimata reie tagakülje lihase venitis või osalin erebend
  • tugev taruma
  • puudulik eelsoojendus
  • disbülanss reie eesmiste ja tagumiste lihaste vahel
SÜMPTOMID:
  • vigastuse hetkel võib kosta plõksatus
  • vigastuse hetkel tugev valu
  • vigastatud kohal või katsudes tunda olla muhk
  • järk-järgult suurenev verevalum ja turse
  • põlveliigese sirutamine ja painutamine raskendatud
DIAGNOOSIMINE:
  • kliinilised sümptomid
  • ultraheliuuring
  • vereanalüüs
  • magnetresonantstomograafia
NB! Õige diagnoosi saamiseks pöördu professionaali poole!

Voog. Tee ise koduleht!