Terminitega "adhesiivne kapsuliit, külmunud õlg, külmunud õla sündroom" tähistatakse erinevaid haigusseisundeid, mille korral on valud õlaliigeses ja nii aktiivsete kui ka passiivsete liigutuste piiratus. Seisundile on omane liigeskapsli jäikusest tulenev liikumispiiratus glenohumeraalliigeses(e.õlaliiges kitsamas mõttes). Seisundit diagnoositakse juhtudel, kui sümptomid on esinenud ühe kuu vältel ja püsivad muutumatuna või süvenevad. Vaatamata ulatuslikele uuringutele on haiguse täpne etioloogia seni ebaselge.  

PÕHJUSED:

  • eelnev õlaliigese piirkonna trauma, rotaatormanseti vigastused või operat- sioonid ülajäseme piirkonnas 
  • selgroo kaelaosa spondolüartroos 
  • erinevatest põhjustest tingitud õlaliigese immobilatsiooni või piiratud liikuvuse korral (nt luumurrud, rotaatormanseti rebend)
  • põletikulised protsessid õlaliigese piirkonnas
 Külmunud õla sündroomi jaotatakse primaarseks ja sekundaarseks:
  • primaarne e. idiopaatiline vorm, kus ei ilmne ei haiguse anamneesis, ei kliinilisel ega radioloogilisel uuringul muutusi, mis selgitaksid valu ja liikuvuse piirangu põhjus
  • sekundaarne vorm, kus varem on esinenud õlapiirkonna trauma või rotaatormanseti vigastused, operatsioon

SÜMPTOMID:

  • õlaliigese liikuvuse piiratus ja valu
  • iseloomulik on öövalu ja magamine valusal poolel on raskendatud
  • oluliselt on piiratud välisrotatsioon õlaliigeses 
  • piiratud käe abduktsioon üle 90º nii aktiivsetel kui ka passiivsetel liigutustel 
  • valu võib kiirguda ka kaela, piki kätt distaalsele 
  • vaevuse tekkele võib eelneda ägeda valuga periood, valu taandumisel halveneb õlaliigese funktsioon
  • abaluu biomehaanika on düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega
Klassikaliselt jaotatakse kolme faasi ajalise kulu järgi:
  1. Algfaas (valufaas): valu tugevnemine aja möödudes, aktiivse ning passiivse liikuvuse vähenemine, kestus kuni 9 kuud
  2. Teine faas (jäigastumine):  liigese liikuvuse piirang ja mõõdukas valu, kestus 4-12 kuud
  3. Kolmas faas:  toimub järk-järguline paranemine, 5-12 kuud
DIAGNOOSIMINE:
  • kliinilised sümptomid, liikumispiiratus kõigis suundades, läbivaatusel võib esineda liigeskrepitatsioon
  • röntgenogrammid õlapiirkonnast AP- ja külgsuunas
  • ultraheli (UH) õlaliigest ümbritsevatest kudedest
  • magnetresonantstomograafia (MRT) koos artrograafiaga näitab täpsemalt õlaliigese võimalikke haigusseisundeid ning võimaldab hinnata liigeseõõne mahtu (paljudel juhtudel puudub vajadus MRT-uuringuks)

NB! Õige diagnoosi saamiseks pöördu professionaali poole!

Voog. Tee ise koduleht!

For more information about installing the Google Tag Manager snippet, visit our Quick Start Guide .