Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Lihastest on peamised põlveliigese mobiliseerijad ja ka stabiliseerijad reie nelipealihas reie eesmisel küljel ja hamstringlihased reie tagumisel küljel.


Suuremaid liigessidemeid on neli:

1) mediaalne kollateraalside 2) lateraalne kollateraalside 3) eesmine ristatiside 4) tagumine ristatiside


PÕLVEVALU TÄPSUSTAMINE

Valu lokaliseerumine põlvel:

EESMINE (ANTERIOORNE) PÕLVEVALU

  • patella subluksatsioon või dislokatsioon
  • Osgood-Schlatteri sündroom
  • hüppaja põlv
  • jooksja põlv
SISEMINE ( MEDIAALNE) PÕLVEVALU
  • sisemise kollateraalsideme (külgsideme) vigastus
  • mediaalse (sisemise)meniski vigastus
  • Pes anserine bursiit
  • Plica medialise sündroom
VÄLIMINE ( LATERAALNE) PÕLVEVALU
  • lateraalne (välimise) kollateraalsideme (külgsideme) vigastus
  • lateraalse (välimise) meniski vigastus
  • Iliotibiaalne tendiniit
TAGUMINE ( POSTERIOORNE) PÕLVEVALU
  • Bakeri tsüst
  • tagumise ristatisideme vigastus


Voog. Tee ise koduleht!