Anküloseeriv spondüliit, tuntud ka Bechterevi haiguse nime all, on krooniline tervet organismi haarav põletikuline, peamiselt kogu lülisammast kahjustav liigesehaigus. Haigus kulgeb ühtlaselt kroonilisena kui ka perioodiliste ägenemistega. Alati on haaratud lülisammas ja ristluu niudeluu-liiges e. sakroiliakaalliiges. Põletik algab ristluu-niudeluu liigesest ja suundub ühtlaselt ülespoole mööda lülisammast. Võimalikud on ka jäsemete liigeste ja siseorganite kahjustused (nt silmapõletikud). Haigus võib igas staadiumis ägeneda. Haigus lõpeb lülisamba luustumisega ja selja jäigastumisega. Tänapäevane meditsiin ei oska haigust täielikult välja ravida. Kaasaegne ravi leevendab ja aeglustab aga oluliselt haiguse kulgu.
SÜMPTOMID:
Haiguse täpsed põhjused on teadmata.
- haigus algab 15. - 35. eluaastal, seega haigestuvad noored inimesed
- haiguse avaldumise määravad geneetilised ehk pärilikud tegurid
- haigus vallandub tänu organismi kaitsesüsteemi talitluse kõrvalekaldele, mis on geenidega ette antud
- välisfaktorid (trauma, psüühiline stress, infektsioonid)
- haigus on tavaliselt hiiliv
- tekib selja alaosa - „ristluude“- valulikkus ja vähenenud painduvus
- kulg on tõusude ja mõõnadega
- pidevalt suureneb valulikkus ja jäikus ning asendimuutus selgroos
- valu võib kiirguda reide nagu „ishias“. Valu algab hiilivalt ja võimendub mitme nädala jooksul ning kestab ligi kolm kuud
- valu on eriti intensiivne varahommikul
- liikudes vaevused vähenevad
DIAGNOOSIMINE:
- küsitlus, anamneesi hindamine
- lülisamba, liigeste vaatlus
- selja painutusega selja venivuse mõõtmine
- rindkere liikuvuse hindamine
- vereanalüüs (põletiku näitajad)
- magnetresonantstomograafia (vähe kestnud haiguse korral)
- röntgenuuring (kauakestnud haiguse korral)
ENNETAMINE
Paraku pole võimalik haigust ennetada. Kui on teada, et suguvõsas esineb seda haigust, jälgi sümptomeid, ja kui kahtlustad, et võid olla haigestunud, lase arstil võimalikult kiiresti diagnoosida, et ära hoida lülisambakahjustusi.