Väsimusmurd ei teki trauma tagajärjel, vaid korduvatest ülekoormusest tekkivate mikrotraumade kuhjumise tõttu luukoes (skeletiluu niiöelda väsib ära).
Väsimusmurdu võivad põhjustada sagedased korduvad liigutused normaalse koormusega (nt jooksmine) või mittesagedased koormused suurte raskustega (nt tõstmine). Kõige ohtlikum stressimurdu tekitav kooslus on suure sageduse ja raskusega koormused.

PÕHJUSED:
  • ülekoormus
  • suured raskused, liiga intensiivne treeningkoormus
  • kõva maapind või liiga pehme pinnas ning ühe treeningu ajal sportimispinna vahetamine
  • liiga jäiga tallaga spordijalanõud
  • väljaravimata eelnevad vigastused

SÜMPTOMID:
  • valu
  • kangustunne ja turse


DIAGNOOSIMINE:
  • kliiniline diagnoos: vestlus sportlasega, küsitlus treeningute kohta
  • röntgenuuring
  • MRT (magnetresonantsuuring) näitab hästi ka väsimusmurruga kaasnevaid ebanormaalseid füsioloogilisi muutusi.
  • luu gammauuring ehk nn. isotoopuuring on tundlik uurimismeetod väsimusmurdude diagnoosimiseks, mille abil on luu väsimusmurrud nähtavad juba 1-8 päeva pärast sümptomite avaldumist. Kui tegemist on väsimusmurruga, siis on selgelt näha märgistatud aine kogunemine.
RAVI:
  • anna jalgadele puhkust
  • paraneb umbes 3 kuud, kuna luu kokkukasv võtab aega
  • kasuta karke ja spetsiaalset ortoosi vähemalt üks kuu
  • käi ujumas ja sõida rattaga
Alajäsemete sagedasemad väsimusmurrud ja nende ravi soovitatav kestus
  • vaagna kaared: 2-4 kuud
  • reieluukael: 3-4 kuud
  • reieluu: 3-4 kuud
  • põlvekeder: individuaalne
  • sääreluu epifüüs: 8-10 nädalat
  • sääreluu: 3-4 kuud
  • pindluu: 3-4 nädalat
  • kandluu: 2-4 nädalat
  • kontsluu: individuaalne
  • lodiluu: individuaalne
  • pöialuu: 2-4 nädalat
NB! Õige diagnoosi saamiseks pöördu professionaali poole!

Voog. Tee ise koduleht!